Wanapagana jutud/Noore kurjawaimu kurjad teod
33.
Noore kurjawaimu kurjad teod.
Joosep Tamm Sträkowast.
Wanasti saatnud wanapagan oma poja wälja ja ütelnud: „Püüa nii palju kurja teha kui iganes wõimalik!“
Poeg läinud metsa ja löönud kuusepuu nii oksi täis, et wähä weel oksteta paika üle jäi. Tulnud siis wanapagana juurde tagasi ja ütelnud: „Isa, ma rikkusin kuuse ära!“
„Riku ikka peale!“ ütelnud isa.
Jälle läinud noor kuriwaim metsa ja tulnud natukese aja pärast jälle tagasi. Ütelnud ise: „Isa, ma rojastasin toome põõsa ära!“
„Rojasta ikka peale!“ kostnud isa.
Jälle läinud poeg metsa, tulnud tüki aja pärast isa juurde ja kiitnud: „Isa, ma pöörsin pihlakaid keerdu!“
„Keera ikka peale!“ ütelnud isa.
Enne seda ei ole kuusk nõnda okseline, tomingas nõnda haisenud ega pihlakas nõnda keerus olnud nagu nüüd. Et nad nüüd niisuguseks saanud, seda on noor kuriwaim teinud.