— 43 —
ei lähe kui kurjad waimud mu wesket ära ei ole laotanud!“
Saanud õpetaja ära läinud, ütelnud ääl weskest: „Mata see surnukeha surnuaeda ristitud mulda maha, siis kaome iseenesest weskest ära!“
Mölder teinud, nagu kästud. Siis ütelnud ääl weel: „Mine nüüd weskesse, korja kõik wilja terad kokku ja jahwata ära. Saad iga tera pealt kopika!“
Mölder täitnud ka seda käsku. Saanud hirmus palju jahu ja raha tulnud iga päew nii palju sisse, et enam lugeda pole jõudnud.
Ei ole ta weel surnud, siis jahwatab ta praegu edasi.
13.
Wanapagan surnukehas.
J. Sein Tarwastust.
Ühel isal oli kolm poega. Kui isa surema hakanud, pakkunud ta wanemale wennale ühte wõtme kimpu. Wanem wend ei ole aga seda wasta wõtnud. Pakkunud keskmisele. Ei wõtnud keskminegi. Wiimaks pakkunud nooremale pojale. Noorem poeg wõtnud wõtme kimbu wasta.
Nüüd ütelnud isa: „Kui ma suren, siis pane hobune ree ette ja sõida temaga nõnda, et ta märjaks läheb. Siis wõta märjad taussed, wii ahju peale ja waata nende läbi. Küll siis näed, mis minuga sünnib, kui mind pesema hakatakse!“
