— 38 —
aasta tulnud üks kuriwaim sepa järele. Iga ühega teinud sepp nagu esimesega. Järgmistel aastatel kadunud ometi kurjad waimud ära ega ole enam sepa hinge tulnud pärima.
Nüüd läinud sepp oma hinge raamatut taga otsima. Wõtnud wasara ja tangid kaasa ja rännanud nõnda edasi. Wiimaks tulnud sepale suur loss wasta. Lossi wärawa peal olnud suurte tähtedega kirjutatud: „Põrgu.“
Sepp astunud lossi sisse. Leidnud kõik tuad tühjad ja uksed lahti olewat. Wiimaks näinud ühe ukse, mis ometi kinni seisnud. Selle ukse löönud sepp jalaga lahti. Kohe tulnud talle wanapagan ise wasta. Sepp karanud tangidega wanapagana ninasse kinni ja ütelnud: „Enne ma sind lahti ei lase, kui sa mu hinge raamatut kätte ei anna!“ Hoidnud ise ühe käega tangide waral wana õeluse ninast kinni ja annud teise käega wanapaganale mööda pead.
Wanapagan hakanud karjuma: „Wisake sepale ta hinge raamat kätte! Wisake sepale ta hinge raamat kätte!“
Kohe wisatud sepale ta hingeraamat kätte. Nüüd lasknud sepp wanapagana nina lahti. Läinud ise wanapagana hooneid waatama. Leidnud ühes tuas suure rahakasti. Hakanud mõtlema, kudas seda raha enesele wõiks saada. Leidnud pea hea nõuu. Läinud wanapagana juurde ja ütelnud: „Sinu nina on lõhki. Mina olen tark tohter ja wõin ta warsti terweks teha!“
