Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/30

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 29 —

„Tõmma sa otsast!“ ütelnud Hans ja pannud püssi otsa wanapagana suhu. „Tõmma otsast, ma süütan tuld peale!“

Wanapagan tõmmanud ja Hans päästnud laengu lahti otse wanapagana kurku.

Wanapagan pannud püssi ära ja aewastanud kõwasti üteldes: „Küll oli aga kange tubakas!“

„Kõwal mehel ikka kõwad asjad!“ tähendanud Hans selle peale.


7.

Wanapagana kukk.

T. Wiedemann Tuhalast.

Hans oli kehw saunamees. Põldu oli tall nii wähä, et waewalt piost suhu wõis elada. Kord juhtus kuiw suwi tulema. Põud wõttis Hansu wilja täiesti ära. Hans ei saanud põllust midagi tagasi. Sügise jõudis kätte ja sügisega rendi maksmise aeg. Külamehed läksiwad renti maksma. Raske südamega kõmpis Hans oma peremehe poole. Külamehed käisiwad oma korra herra jutul ära. Hans läks kõige wiimaks sisse ja palus herrad temaga tulewani aastani kannatada.

Herra sai seda kuuldes kurjaks. Põrutas Hansu peale: „Maksa ära, mis sull maksta on! See pole minu asi, et sull wilja ei kaswanud!“