Lehekülg:Tõde ja õigus V Tammsaare 1936.djvu/500

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sest sealt näen ma, kui teie lähete Võlla väljamäelt alla. Sealt vaadake tagasi, ja kui kedagi kivihunniku otsas näete, siis teate, see olen mina.“

„Minu silm ei võta nii kaugele,“ ütles Tiina.

„Noh, siis teadke niisama, et ma seisan seal ja vaatan, kuis te Võlla väljamäelt alla lähete, sest see on viimane, mis ma teist näen. Aga millal te lähete?“

„Indrekul on veel kraavi kaevata, ta tahab otsa jõkke lasta,“ seletas Tiina.

„Öelge talle, et mina ise lasen selle kraaviotsa jõkke, et ma kaevan teisigi kraave tema asemel.“

„Indrek tahab mulle näidata, kuidas vesi jooksma hakkab, kui kraaviots jõkke saab,“ ütles Tiina. „Ma ise tahaksin ka kangesti seda näha.“

„Noh, eks siis jääge pealegi, kuni kraaviots jõkke saab,“ nõustus Oskar lõpuks.

Selle jutu järele ei jäänudki Tiina enam Mäe eeskambrisse Elli seltsi magama, vaid tahtis tingimata sauna Indreku juurde minna. Aga ta ei teinud seda muidu, kui rääkis enne perenaisega, kes ütles:

„Tiina, ega see ilus ei ole, et sa nõnda lähed, aga kui sa just nii väga tahad…“

„Ei, härra tahab,“ vastas Tiina ja pööras silmad kõrvale, nagu oleks tal hirmus häbi. „Härra tahab neid jalgu näha, mis ta mulle alla pand.“

Aga niipea kui Tiina lahkus eeskambrist, hakkas Ellil seal üksinda õudne, kuigi tagakambri-uks oli ristseliti lahti, ja et ta uuesti ei tahtnud tagakambri vanemate juurde kolida, siis mangus ta venna kallal seni, kui see tuli lakast maha ja asus Tiina asemele. See meeldis ka Maretile, sest ta ütles Sassile:

500