Lehekülg:Tõde ja õigus V Tammsaare 1936.djvu/403

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

peremees saama. Aga ma olen ju nii õnnetu, mis mees sellest lapsest võib saada.“

„Mina algasin Vargamäel suure õnne ja õhinaga, aga kuhu ma olen jõund?“ ütles Pearu lohutavalt. „Ei kuhugi. Alga sina, mu laps, õnnetuse ja kurvastusega, ehk läheb sul siis paremini.“

Nõnda oli siis kõik õnnelikult lõppenud, nagu arutasid Karla ja Ida pärast isekeskis. Ainult et see vaene Ott pidi otsa saama, oli teine ju päris kena ja lõbus poiss. Ja Eedi ka, jah, tema samuti. Aga muidugi, kui need asjad nõnda poleks sündinud, siis poleks ehk kõik nii õnnelikult lõppenud. Nii et kahte head inimene siinilmas ei saa ega maksa seda tahtagi.

403