sele kopikatki andnud, ehk olgu siis, et olen kindel, ta vahetab selle monopoli vastu ümber, nii et ta muudab minu haleda südame kohe totruseks, teeb ta naeruväärseks. Siis küll, siis annan, sest see valmistab mulle lõbu, ma saan iseendale ja teistele tõendada, kui rumalad ja kahjulikud on kõik armuannid. Aga kuidas saaksin ma selle, mis ma teen Marie ja tema lastega, rumalaks ja naeruväärseks muuta? Ei, seda ei oskaks ma. See on mõnikord ainult naljakas, halenaljakaski, aga siiski mitte naeruväärne. Sest öelge nüüd isegi, mis on selles naeruväärt, et ma lasen lastele natuke paremini süüa anda, nii et nad läheksid pisut priskemaks ja ümarikumaks, või et ma lasin neile mõned paremad hilbud muretseda. Aga muidugi, naljakas on see küll, sest ema, selle asemel et rõõmustada ja lastega kaasa naerda, aina tönnib. Naised on ikka nõnda: kui on halb, tönnivad, kui on hea, tönnivad ka. Nii et pole parata. Ja teate, mispärast ta tönnib? Et ma ei taha vastutasu. Mõistate? Temal on ainukeseks vastutasuks ta ise ja nüüd ta tönnib, miks ma teda ennast ei taha, miks ma ööseks sinna ei jää. Pealegi, kõik majas usuvad, et meie vahel on algusest saadik nõnda, sest kes siis muidu söödab kellegi lapsi või ostab neile hilbukesi. Ja teate, mis ta on teistele südametäiega öelnud? Temal olevat minusuguseid iga sõrme jaoks kümme tükki, nii et tähendab sada, sest minul on kõik sõrmed alles, näete!“ Viljasoo tõstis oma mõlemate käte haarakil sõrmed üles ja näitas neid Indrekule, nagu oleks see ei tea kui tähtis, ning jätkas siis: „Tähendab kiitleb teiste ees, et tal on minutaolisi vanu tervelt sada, aga omal pole õieti mindki. Sellest siis see tönn kõige enam, sest tema peab endast lugu. Ja tal on õigus, sest tal on õiged naise nurgad ja kõverdused. Teie ärge punastage, et ma räägin seda nii vanapoisilikult, ka noores eas pole ma osanud naistest õieti rääkida.“
„Ma ei punasta sugugi,“ vaidles Indrek vastu.
„Ärge seda öelge,“ rääkis Viljasoo, „noored punastavad alati, kui naisest natukenegi midagi nimetada, sest naine on nende silmas kas hoopis olematu loom või