Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/147

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Aga noormees ei pidanud enam midagi meeles, kiskus enda vanamehe käest lõplikult lahti ja hakkas minema, nagu oleks tal kümme paari jalgu all.

„Homme siis!“ hüüdis vanamees noormehele järele. „Väga tähtjas asi!“

„Homme!“ hüüdis noormees tagasi.

„Kella viie, kuue vahel!“ hüüdis vanamees veel kord, aga ei saanud enam vastust. Nõnda siis kehitas ta oma mappi kaenla all ja hakkas Indrekule vastases suunas edasi minema — vimmas, pea rinnal, jalad könksus.

147