Lehekülg:Riiginõukogu kujundamise seadus 1937.djvu/6

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kutsed koosolekust osavõtmiseks saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on Tallinna linnapea ja vähemalt pooled linnapeadest. Kui esimene koosolek nurjub, peetakse teiskordne koosolek mitte varem kui seitse päeva ja mitte hiljem kui kümme päeva pärast esimest koosolekut. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline kokkutulnute igasuguse arvu juures.

Valimisi toimetatakse sedelitega hääletamisel. Valituks loetakse kandidaat, kes on saanud kõige suurema häälteenamuse, mis ei või olla vähem kui kõigi koosolijate absoluutne häälteenamus. Ei saa ükski kandidaat seda enamust, võetakse esimesel valimisel hääli saanud kandidaatide vahel ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaat, kes saanud kõige rohkem hääli. Ühesuguse häältearvu korral loetakse valituks see, kes on vanem.


3. jagu.
Kutsealaste omavalitsuste poolt valitavad liikmed.

§ 8. Põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed valitakse Põllutöökoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest valimiste puhul võtavad osa hääleõigusega üks Agronoomide Koja, üks Loomaarstide Koja, üks Meierite Koja, üks Kalanduskoja ja üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse poolt valitud esindaja. Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja poolt valitav esindaja peab olema valitud väikemaapidajate hulgast.

§ 9. Tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavaist Riiginõukogu liikmeist valitakse: kolm liiget tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt; üks liige käsitöö alalt ja üks liige ühistegevuse alalt.

Tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavad Riiginõukogu liikmed valitakse Kaubandus-tööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest võtavad hääleõigusega osa kaks Insenerikoja juhatuse poolt valitud esindajat. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Kaubandus-tööstuskoja nõukogu esimees.

Käsitöö alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Käsitööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt.

Ühistegevuse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Ühistegevuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt.

§ 10. Töövõtjaskonna poolt valitavaist liikmeist valitakse üks Tööliskoja juhatuse, üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse ja üks Eraettevõtete Ametnikkude Koja juhatuse poolt.

§ 11. Linna-kinnisomandi alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Majaomanikkude Koja juhatuse poolt.

§ 12. Vabakutsete alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Vannutatud Advokaatide Nõukogu poolt, millest valimiste puhul võtavad hääleõigusega osa kaks Arstide Koja juhatuse ja kaks Rohuteadlaste Koja juhatuse poolt valitud esindajat.

§ 13. Kodumajanduse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Kodumajanduskoja juhatuse poolt.