see parem olla, auuga Kristuse eest surma minna, kui selles segaduses oma rahwa häbiks põgenema jooksta. Ja tema, niihästi hobune kui ka isi rüütli kombel raud riides, läks wähäde sääl olewate Sakslastega Littawite pääle. Et need aga niisugusid hiilgawaid raudriistu kartsiwad,6) ja Jumal ka hirmu nende pääle läkitas, — siis taganesiwad nemad iga külje poole tagasi. Kui nüüd Semgallide ülem Littawisi nägi Jumala halastuse läbi nõnda ära ehmatatut olewat, äratas ta ka oma mehi, südamikult nendega taplusesse minema, ja kui kõik wägi ennast oli kogunud, saiwad Littawid igalpool tee pääl nagu lambad laiali pillatut7) ja neist ligi tuhat kakssada meest mõega teraga maha löödut.
§ 4. Üks piiskopi perekonna liige, Theodorich Schilling, leidis Süllegate1), kes Jumala linna ärakaotusest oli rääkinud; kui ta teda saani pääl istumas nägi, pistis ta teda küljest odaga läbi. Mõned Semgallid, kes teda nõnda rabelema nägiwad, raiusiwad tema pää otsast ära ja paniwad oma saanide pääle, keda nad ainult Littawite päidega oliwad täitnud,2) ja wiisiwad Semgallia maale. Ka mitmed wangistatut Eestlased, kes niisama igal ajal Kristuse nime tunnistajate waenlased on olnud, on mõega läbi langenud. Ja nõnda on Kristlased paganatega ühes mõlemate rahwaste, nimelt Littawite ja Eestlaste üle täieste wõimust saanud. Nõnda pöörasiwad pärast Littawite ja Estlaste ärawõitmist Sakslased Semgallidega tagasi mõlemit rahwast riisuma.3) Ja kui nad lõpmatta palju saaki, niihästi hobusid kui weisid, riidid ja sõariistu oliwad saanud, on nemad, Jumala armu läbi kaitstut, kõik terwelt ja wigata koju läinud, Jumalat kiites ja tänades.
§ 5. Üks preester, Johannes nimi1), kes sellel ajal Littawi maal wangis oli, jutustas, et sääl ühes külas wiiskümmend naist oma meeste surma pärast endid poomise läbi2) ära tapnud. Nimelt
6) mitte üksi Konrad, waid ta tema seltsimehed oliwad nõnda ehitatut; üh. 12, 2. 15, 3. — 7) 1 Kun. 22, 17.
§ 4. 1) § 1 nimetatut Sülgate. Ühenda 12, 5. — 2) wist wõidu märgiks kodu wiija; ühenda 10, 8. 21, 3. — 3) see on surnuid ja sõa leeri.
§ 5. 1) Wist seesamma Johannes, keda 7, 8 wangi wõeti; üh. 7, 5. — 2) Need tegiwad nagu Simbri meeste naised, kui nende mehed sõas ära oliwad tapetut; need olla esite omad lapsed ära tapnud, siis isi üksteist läbi pistnud, ehk oma juustest nöörid keerutanud, millega nad endid ülesse olla poonud. Seda olla auusaks surmaks nimetatut. Florus hist. Rom. l. 3. C. 3. —
