sust Kristust kes neid ikka terwelt ja ilma wigata sisse ja wälja wiinud on8) kõige nende sõasõitude pääl.
Selle wahel oliwad Wene kuningate saadikud Riiga tulnud ja ootasiwad nende asjade lõpetust; aga nemad paniwad seda wäga immeks, et Riiglased iialgi ilma wõiduta ega tühja käega tagasi ei tulnud, sest et Joonatani nool iialgi tagasipidi ei läinud ega tema kilp sõas järele ei annud, ja et ka Sauli mõek iial tühjalt tagasi ei tulnud9), kuna suured ja kanged Wene kuningate wäed iialgi ei jõua, ei ühte ainust kantsi oma wõidu läbi kristliku usu ikke alla saata.
XXVIII. Päätük.
Piiskopi Alberti kakskümneskuues aasta.
Uued sõdimised Tartu kantsi al. Liiwi maa piiskopid Daani kuningaga ühes nõuus. Alberti 13. teekond
§ 1. Nüüd oli pärast piiskopi Alberti ammetisse õnnistamist kakskümneskuues aasta ja weel ei olnud ristikogudusel sõdadest rahu. Kuningas Wiatschko waewas Tartlastega kõiki seda ümberkaudist maad, kelle wastu Lätlased ja Liiwlased sagedaste wähä rahwaga sõdimas käisiwad, aga neile midagi teha ei wõinud. Aga ka rüütli wennad kogusiwad pärast Lihawõtet jälle wäge ja piirasiwad Tartu ümber ja sõdisiwad nendega wiis päewa aega, aga ei wõinud omade weikse hulgaga kantsi mitte ära wõita. Ja nemad riisusiwad maa ümbertringi puhtaks ja pöörasiwad oma riisutut saagiga Liiwi maale tagasi1).
Sellewahel pööras kõrge auuwäärt piiskop Albert paljude ristisõitjate ja kõige oma seltsiga Saksa maalt tagasi, ja temaga tuli ka tema wend, niisamma kõrge auuwäärt piiskop Hermann seie maale, kes juba ammugi Eesti maa piiskopiks oli walitsetut ja pühitsetut. Tema oli Daani kuninga keelmise läbi juba mitu aastat2) omast piiskopi konnast pidand eemal olema; aga kui
8) Piibli sõnade järele. — 9) 2 Saam. 1, 21 j. e.
§ 1. 1) Üks otse niisamma sugune katse tuli 27, 4 ette. — 2) 23, 11. —
