oma Liiwlastega ühe jao ja pahema käe tee enese kätte sai, aga Lätlased paremale käele säeti ja Sakslased harilikul wiisil keskmise tee pääle3) jäiwad. Ja Vesike oli oma tee päält ära läinud ja käis Sakslaste ees keskmise tee pääl oma Liiwlastega. Need süütaksiwad wara hommiku enne päewa tõusu esimese küla mille nemad leidsiwad, põlema et endid wõisid soojendada. Ja seda tulid nägiwad Eestlased kõige selle maa sees ja märkasiwad kohe Liiwi maa wäge, mis pääle igaüks oma pao paika põgenes. Aga kui Sakslased järele läksiwad ja selle küla enne päewa tõusu põlema süüdatut leidsiwad, siis arwasiwad nemad, et teejuht eksi läinud4) ja tapsiwad teda sääl ära. Kui siis hommik oli saanud, käisiwad nemad ümberringi kõik külad läbi ja süütasiwad need põlema, ja kui nemad inimesi oliwad tapnud, teisi wangi wõtnud ja palju elajaid ja saaki riisunud, jõudsiwad nemad õhtuks ühe küla juure, mida Laadise5) hüütakse. Ja kui nemad sääl ööd oliwad puhanud, sõitsiwad nemad ühe teise naabrus seiswa küla juure, mis Kuldale6) kutsutakse järgmisel päewal edasi ja on palju riisutut wara saanud. Kolme päewa pärast läksiwad nemad üle mere jeä, mis sääl naabrus oli, ära, kõiki saaki ja wangisi enestega ajades, kus7) nüüd Daanlased oma kantsi8) naabrusse on ehitanud. Ja meie pöörasime jeä pääl aegamööda kümne päewa sees tagasi, sest et meil wangide ja saagi wedamise pärast aega läks, nõnda ka Saarlasi ehk teisi Eestlasi oodates, kui need ehk meie wastu sõdima, meile järele oleksiwad tulnud. Ja kui meie Salatsisse jõudsime, jagasime meie kõige saagi eneste wahel ära, ja oleme rõõmuga Liiwi maale9) tagasi läinud, nõnda kui wõitjad rõõmsad on, kui nemad saaki wälja jagawad10).
3) nii kui 21, 2. — 4) see on kurja ehk paha nõuuga teiste jälge pääle eksi wedanud, mis aga mitte tõsi ei olnud, sest Vesike oli ära eksinud. — 5) praegune Laitse mõisa koht Nissi kihelkonnas. Wõi Laadise koht? — 6) wist see Guldan, millest Liber cens. räägib; Rootsi ajal Gyldendorf, mis kusagil õhtupool Talinnat on seisnud. Lääne Kullama ei wõi see mitte olla. — 7) säält maa seest, ehk ligidalt, kus nüüd Daanlased etc. — 8) see on Talinna, 32, 2. — 9) Siin on seda tähele panna, et kui siin iial Liiwi maast räägitakse, et see siis mitte praegust üleüldist Liiwi maad ei tähenda, waid aga Riia ümberkaudist maad, kus sellel ajal Liiwlased elasiwad. Nõnda nimetatakse ka Lätlaste elu kohta Läti maaks, ja kus Eestlased elasiwad, Eesti maaks. Praegu nimetatakse aga kõiki Riia kubermangu endise Liiwi rahwa nimega Liiwi maaks ja Talinna kubermangu Eesti maaks. — 10) Jeesaia 9, 3.
