wäe palwe ja tõotuste ase oli2), kus ka grahw Albert ühe silla laskis teha, ja on sääl nõuuks wõtnud, Tallinna maa jagu3) puhtaks riisuda. Ja kui nemad järgmisel päewal Sakalast läbi läksiwad jõudsiwad nemad Wiliandi kantsi ligi; sääl tuliwad nende eeskuulajad nende juure tagasi, keda nemad selle maa wanemid oliwad kutsuma saatnud, et nemad neile, nii kui enne4), teejuhiks tuleksiwad, ja tõiwad enestega Wenelaste ja Saarlaste saadikud ühes, keda nemad küladest kinni oliwad wõtnud; need oliwad Wenelastest saadetut, kõige Eesti maa seest wäge koguma, ja kui nemad seda oliwad kogunud, siis pidiwad nemad seda Wenelaste wäe juure wiima, et nemad ühes Liiwi maale pidiwad minema. Ja nemad paniwad neid rahwa keskelle seisma ja küsisiwad neilt, mis nende saatmine pidi tähendama. Sääl kuulutasiwad nemad, et üks suur Wene kuningate wägi hommen Ugaunia maalt Liiwi maa sisse minna, ja nemad olla selle tarwis saadetut, Eestlaste wäge ühes ka Wenelaste juure wiima. Selle tääduse pääle on Liiwi maa wägi niikohe ümber pööranud, sedasamma teed, mis nemad oliwad tulnud ja on järgmisel päewal seda teed mööda, mis Puidise5) lähäb, Ugaunia maale Wenelastele wastu läinud.
Ja kui Wenelased ühe terwe päewa6) üle jõe, keda ema weeks7) kutsutakse, oliwad tulnud, jõudsiwad nemad nõndasamma Liiwi meestele wastu, kus meie eeskuulajad äkitselt meie juure8) tagasi pöörasiwad ja ütlesiwad, et Wenelaste wägi juba meie juure jõuda. Ja meie tõusime usinaste ülesse ja säädsime oma wäe, nõnda et Liiwlased ja Lätlased jala, aga Sakslased oma hobuste seljas pidiwad sõdima. Ja säetut wäega läksime meie neile wastu. Ja kui meie nende juure olime jõudnud, siis kihutasiwad kohe need, kes meitest esimesed oliwad, nende pääle ja sõdisiwad nendega, ja ajasiwad neid põgenema, ja kui nemad neid wäga wapral wiisil taga ajasiwad, wõtsiwad nemad Nowgorodi suure kuninga9) lipu ära, ja ka kaks teist teiste kuningate lippu ja tapsiwad need mehed ära, kes neid kandsiwad. Ja mõned
2) 21, 2. — 3) Harju maad mitte? Sakalast minnes pidiwad nad ommeti Harju maalt läbi minema. § 9 minnakse Lääne maalt läbi Talinlaste wastu. — 4) 20, 2. 6. — 5) Puidise tuleb 27, 3 jälle ette. Arwatakse lõunapoolses Wõrtsjärwe otsas olewat, kas Pühaste küla hommiku pool Emajõge, wõi Puide küla, mis palju enam lõuna pool, ja jõest õhtu pool seisab. Siin nimetatakse praegust Pikasilla jõge Ema jõeks. Arwatakse, et järgmine lahing Puidise küla juures on olnud; ühenda 9, 1. — 6) Neid oli 16000 meest § 3. — 7) Pikasilla jõgi, mis Ema jõe hakatus on. — 8) Hendrik oli siis isi sääl juures. — 9) Swjätoslaw 21, 2. —
