kus nemad sadamat kaitsesiwad ja need kuulutasiwad temale, kuida nemad sõaga Eesti maal käinud, niisamma ka kuninga3) surma ja mil wiisil nemad kõigis omas kitsikustes trööstitut saanud. Ja suur rõõm oli ristikoguduses niihästi piiskopi tuleku, kui ka Wenelaste ja teiste rahwaste käest pääsemise üle.
Eesti maa jagamisest; esimene sõasõit Harju maale.
§ 2. Selle järel tuliwad piiskopid rüütli wendadega kokku ja tegiwad jagu Eestimaa üle1). Aga et see pärast seda mitte seisma ei ole jäänut2), siis olen ma sellest kirjutada, asjataks pidanud.
Ma tahan parem tääda anda, et Riiglased jälle Liiwlaste ja Lätlastega ja ordumeister Volkiin oma wendade ja ristisõitjatega, kui ka Dietrich3) piiskopi meestega kokku tuliwad; siis läksiwad nemad wäega rahulikult Sakalasse, mis juba ristitut oli ja kutsusiwad eneste juure selle maa wanemad, kelle nõuuga nemad edasi teiste Eestlaste juure läksiwad, kus Sakalased neile juhiks oliwad. Ja nemad tungisiwad püha Maarja taewamineku päewal Harju maa sisse, mis on kesket Eesti maad4), kuhu ka ümberkaudu rahwad iga aasta Raigele5) kohta pidule kokku tuliwad. Kui meie6) sinna olime jõudnud, oleme meie oma wäe kõikide teede pääle ja külade, kui ka selle maa jagude sisse wälja laotanud, kõik põlema pannud ja ära häwitanud, ja mis mehe sugu oli, ära tapnud, naised ja lapsed wangi wõtnud, palju elajaid ja ka nende hobused ära ajanud. Wiimaks oleme meie suure Loone7) küla juure, mis kesket maad ühe oja ääres seisab, kokku tulnud, kus meie kolm päewa puhkasime, kõige selle maa ümberringi paljaks tegime ja kunni Rewele8) külade juure jõudsime. Kui nemad9) neljandamal päewal ühe küla10) ligi waritsejaid
3) Wladimiri.
§ 2. 1) Wist pärast seda, kui Roomas nende tülid ja paawsti segadused seletatut oliwad, waata 16, 7. — 2) § 4. — 3) Alberti wend. — 4) Harju maa (15, 8) oli Talinna (Rewele) maa jao läbi merest lahutatut. — 5) Wist praegune Raela küla Rapla kihelkonnas (Raiklep in Liber census)? Põhjapool seisab üks Ragula ja üks Raika (= Rakalin Lib. Cens.?). Praegused Roela ja Rahula ei seisa mitte endise Harjumaa sees, aga üks Rahola küla on Nissi kihelkonnas. — 6) Hendrik oli nõnda nendega ühes, ühenda 19, 6. — 7) 23, 9 ja 27, 6; wist mis Libercensus Loal nimetab ja praegu Saksa keele Dorf und Gut Loal, Eesti keele Loho küla ja mõis kutsutakse, kelle ase Keila jõe ääres on; wana talunikkude kants sääl juures, waata 27, 6, olla weel tunda. — 8) 15, 3. Talinna maa jao. — 9) Wist Eestlased. — 10) Wist Loone küla ligi? —
