lipu, mis purju pääl8) oli, teisipidi ümber ja puhus tule meitest ära ja ajas seda pikkamisi ümber kogede mööda meie taha mere pääle. Ja meie tänasime kõik Isandat, et ta meid praegusest põlemisest nähtawalt ära päästis. Ja nemad ajasiwad teise tule ja ka kolmandama meie pääle, kelle wastu meie pika wõitlemise ja wee walmisega palju tööd tegime, kelle ka tuul wiimaks meitest kaugele ajas. Selle wahel sõudsiwad teised Eestlased meie ümber ja haawasiwad oma odade ja noolidega mitmeid meie omaksist, ja jälle teised, kes sedasamma teed meie ümber tagasi jõudsiwad, wiskasiwad kiwa oma peterellidega meie pääle. Ja meil oli hirm niihästi selle kinni pandut sadama pärast, kui ka sõa waewamise pärast. Siis ütles meie kipper Albert Sluk: „Kui teie,“ ütles ta, „kannatlikult seda teha tahate, siis saab meid Isand praegustest hädadest ära päästma. Et meie laewad mitte koormatut ei ole, waid tühjad on ja nõnda madalast weest läbi wõiwad minna, siis wõime meie teist teed wälja pääseda, kui teie tugewad ja sõariistadega ehitatut mehed paatidesse astute, ankrud wälja wiite ja sügawasse wälja wiskate, siis waenlaste keskelt läbi jälle meie juure tagasi tulete ja teised ankrute külgi seotut köitega kogesid tõmmates järele tulewad, kunni meie sügawa mere pääle jõuame9). Ja meie tegime kõik nõnda ja tõmbasime, kunni meie kardetawaist kohtadest üle, ja sure laia mere pääle jõudsime. Need rüütlid ja sulased aga kes paatides ankruid wälja wiisiwad, saiwad waenlastest hirmsal wiisil kannatada ja saiwad nende odade ja noolte, kui ka kiwiwiskamiste läbi raskeste haawatut. Nemad wõtsiwad wiimaks enestega ühe köwera raua wõi raud haagi, keda nemad ühe riisumise laewa pääle wisata ja seda nõnda kinni wõtta tahtsiwad. Ja nemad wiskasiwad selle ühe pääle ja tahtsiwad seda juba eneste juure tõmmata, aga Eestlased põgenesiwad kange sõudmisega neitest ära ja tõttasiwad teiste riisumiste laewade poole. Ja et piiskop sellesammal tunnil püha neitsit nõnda palus: „Näita, et sa üks ema oled! Näita, et sa üks ema oled!“ siis on ta tõeste näitnud, et ta üks ema on. Sest see põgeneja riisumise laew, mis suur ja palju meestega täidetut oli, kihutas kange hooga ühe teise pihta ja läks suure raksumisega keskelt lõhki, woolas wet täis ja wajus kõige meestega mere põhja. Ja kõik teised ehmatasiwad endid selle üle. Ja kui nad nägiwad, et et meie juba sügawa mere pääle olime jõudnud, kogusiwad nemad
8) wõi masti otsas? — 9) Siin on näha, et nemad oma laewu kinnipandut sadamast ankrudesse kinnitatut paatides köite waral lagedasse merde wälja tahtsiwad wedada. — Üleüldse on see lause kaunis segane.
