Littawi ülema Stekse surm.
§ 7. Ja Littawid tuliwad jälle üle Düüna oma seltsilistega, ja nendega oli nende juhataja ja ülem Stekse. Tema tuleku üle rõõmustasiwad endid Sakslased ja kogusiwad endid kõik Wõnnu Bertholdiga ja tema vendadega kokku, ja kutsusiwad eneste juure kuninga Woldemari teiste Sakslastega ja Lätlastega. Siis läksiwad nad neile wastu, paniwad waritsejad tee ääre ja langesiwad nende pääle. Sääl lõiwad nemad nende päämehe, eelnimetatut Stekse, ja wäga palju teisi maha, kuna teised ära põgenesiwad, seda täädust kodumaale kuulutama. Ja risti kogudusel oli rahu mõned päewad1).
XVIII. Päätük.
Piiskopi Alberti kuuesteistkümnes aasta.
Alberti üheksamas teekäik Liiwi maale; lähäb jälle Saksamaale; piiskop Wiilip tema asemik.
§ 1. Nüüd oli piiskopi kuuesteistkümnes aasta, kui tema jälle hulga ristisõitjatega Liiwi maale tagasi tuli, ja leidis ristikoguduse wähägi rahu sees, keda eesnimetatut kõrge auuwäärt Razeburi piiskop tema asemel juhatas. Ja kui tema kõik oli säädnud, mis sääda oli, tõttas tema jälle Saksa maale, et tema järgmisel aastal kergemine Rooma Conciliumi ehk kiriku kogu pääle wõis minna, mis juba kaks aastat1) ette oli tääda antut
§ 7. 1) Kaswawaist lahkumistest maavalitsejate härrade wahel ei lausu Hendrik sõnakestki! Ühenda 16, 1 ja 8. — Paawst näis wölsi tääduste järele sagedaste eksituste ja kimbatuste sisse langema. Oktbr. 1213 wõttis tema mõegarüütlid Alberti wastu enese warju alla, ka siitmaa ümberpöördut rahwast; tema kinnitab rüütlitele, ehk kül kiriku ja piiskopi eesõigusega, Sakala ja Ugaunia maad ja nende mõisad naabrus Gutlandis (?), nõuab Lundi piiskopi (oma saadiku) käest, et Sakalasse ja Ugauniasse, kui wõimalik, piiskoppi sääda, seisab aga ka Eesti maa piiskopi eest, kinnitab tema sisse säädmise, kaitseb teda mõõga rüütlite pääle tungimise eest, ja tunnistab 2. Novbr. 1213 tema, ja 20. Webr. 1214 ka Riia piiskopi teiste piiskoppide alt wabaks, kunni sunre koncili otsuse järele see kinnitatut pidi saama. Waata Urkunden 27—37.
§ 1. 1) 19. Aprillist saadik 1213. Selle järel reisis Albert pärast 19. Aprilli 1214 jälle ära. Ommeti oli temal kunni Novembri kuuni 1215 küllalt aega Rooma minna. Suurest Laterani sinoodist waata 19, 5, 7. —
