suguses mõttes, mis siis ikka tuleb, kui — mis nii halb enesele, kahju teisele soovida — nimelt naisevõtmist — niisuguses mõttes ütles ta sõbrale: „Aga luba mulle veel üks küsimus üks — misjonitöö sinu hääks —“ „Noh —“ „Vaata nüüd, asi on nii — pane sigar põlema ja kuula mu juttu — asi on nii, et ma parem sulle nõu annaksin, mitte naist võtta —“ „Või nii —“ „Vait, — kuula! Naisevõtmisega, — tahtsin ütelda naisega elamisega on — on omad tõsised takistused —“ „Mitte nii igavalt —“ „Kuula, mis ma räägin! Ütleme — teistmoodi ma ehk ei kardagi — sinu Almakene on niisugune hää laps, kes sind justament — tuhvliga ei viska, kui südamekene täis läheb, — ütleme, et ta tuhvlikangelane ei ole, ütleme, et tal südant ei olegi. Hääkene küll, sina võtad naise. Esimene nädal läheb elu, Jumal tänatud, esimese nädala vastu ei oleks minulgi midagi — nõnda ka teine nädal — nõnda ka kolmas ja vast ka neljas — kõik väga hää. „Kallike, armsake, inglike, mesimagus naiseke,“ on igapäevane keel. Aga sääl võib ju midagi juhtuda, mis elu hapuks teeb: kord teeb ta su supi ehk natuke soolase, teine kord ehk jätsid sa ta musu vastamata — ma ütlen, sääl võib juba midagi ette tulla. Aga, hääkene küll, see on kõrvaline asi. Pääasi on, hääkene küll, see: sul läheb hoopis palju raha tarvis. Ühel ilusal hommikul algab teie vahel vast järgmine jutt: „Kallike!“ algab ta, „sa oled mulle nii armas —“ ütleb ta magusalt. „Mu inglike,“ vastad sa nii õrnalt kui hääl vähegi lubab. „Kuule, mis ma sind palun?“ „Mis siis, südamekene?“ vastad sa sulades. „Mu kübar on
86
