kes teda veel enam rikkuvat, sest ta olevat ju isegi üks „kõrgehariduslik raamatukoi“; nüüd hakkavat mõlemad ühes luuletama ja ühes raamatuid tegema, kuna praad köögis panni pääle ära põlevat ja lapsed koolis oma koolmeistrit pool tundi kauem pidavat ootama. Nad sosistasid ka: Maali olevat oma valge, mõtliku näolapikesega, mis enam mõnele kloostri nunnale kõlbavat, Jaani enesele meelitada ja kavaldada osanud, sest muidu oleks ta mõne ülema seisuliku kosinud. Jaani tädi teadvat sedagi ütelda, et nõuniku rikas Adelheid küllalt Jaanile oleks tulnud, sest olevat Adelheidi ema kord Jaani emale just ütelda tahtnud, aga ei tea, miks veel ütlemata jätnud; nad teadsid kõik niisuguseid asju ainult sellepärast ütelda, ainult sellepärast tihti korrata, et sellega Maalile ikka meelde tuletada, et ta nagu armu poolest nende seltsi on vastu võetud. Kas küll Maali sellest hoolis? Põrmugi! Tema oskas ennast väga hästi kaitseda. Kui ta mitte üks „räthin“ ei olnud, nagu mitmed nendest, siis oli ta selle eest „kapteninna“; ta ei olnud sakslane, ei, ei, ja Jaan ka mitte; ta olevat uuemeelne, — selle üle oli tal häämeel. Tema olevat tarkustega täis topitud, — seda parem; nemad hakkavat ühes raamatuid tegema — aeg seda lõbusamini läks; temal olevat vaga nunna nägu, — nalja oskas ta ka enam teha kui nemad ; tema olevat Jaani enesele meelitanud ja kavaldanud, — seda suurem au temale. Ja kui teda Adelheidist ülemaks peeti, seega tunnistati ju ainult tema väärtust. — Niisugused olid Maali vabandused ja vastunooled olnud ja need olid igakord mõjunud.
78
