JÄNESE KIRI JÄNESTELE.
Ja teie, jänesed, kes teie elate metsas ja põllul, teil tuleb sügisesel ajal üht iseäranis tähtsat asja südamele panna. Kui teie kuulete, et üteldakse: „Hurdad, minge sinna!“ ning teie hüppate sinna ja tänna, et oma kallist jäneselist elu hoida, mis ometi mitte midagi ei maksa, siis ärge olge nii vähe viisakad, et te hüppate, kuhu aga saab. Teie ärge tehke midagi, mis ühele haritud jänesele ei sünni, teie peate nimelt teadma, kuhu teie hüppate. Mitte kapsaaeda, mitte laotatud linasse, mitte hernepõllule, mitte orasele! Teil on hää, lõbus joosta, sellepärast ei pane teie tähele, kelle maa pääle tormate, aga kust võib vaene ratsamees selle pääle mõelda, kes rõõmu pärast poolsurnud on! Sedasama teie ei pea meeles. Mõelge ise, kui vaene hobusel on mäda rukkipõllu pääl joosta! Mõelge ise, kuidas nad sinna sisse vajuvad ja üksi vaevaga jälle välja rabelevad! Mõelge ise, kas ei või vaene hobune kapsaaias peenarde ja kapsapääde vahel oma jalgu ära murda ja veel, mõelge ise, jahimees seljast koguni maha kukkuda! Mis ütlevad vaeste tallipoiste sõrmed rikutud ja poriseid
50