merekaldal tuli halli habemega vanamees talle lahkesti vastu ja küsis kurvastuse põhjust. Siis andis ta Nupumehele jälle ühe konnakarbikese ja pihutäie lähkrikive ning õpetas nõnda:
„Kui pärast lõunat sinna saad, on peremees parajasti sängis leiba luusse laskmas, tüdrukud ketravad toas vokkide taga, kuna aga vanaeit köögis kuld- ja hõberiistu haljaks küürib. Roni hiljukesi korstna otsa, viska nuustikusse seotud lähkrikivid vanaeidele kaela, rutta ise kannul järele, pista kallid riistad ämblikuvõrgust kotti ja siis minema, nii kuidas jalad kannavad.“
Nupumees tänas ja täitis saadud õpetuse igas tükis. Aga kui lähkrikivide nuustikuke tema sõrmelt pääses, kasvas ta kohe kuuevakaseks munakividega täidetud kotiks, mis vanaeide puruks maha rabas. Sedamaid oli Nupumees kõik kuld- ja hõberiistad ämblikuvõrgust kotti ajanud ja teele kihutanud.
Vanapoiss arvas kivikoti kolinat kuuldes korstna maha langenud olevat, ega usaldanud niipea vaatama minna. Kui ta tüki aega hüüdis ja vanaeidelt vastust ei saanud, pidi ta viimaks ise vaatama minema, õnnetust leides ruttas ta varast taga kihutama, kes veel kaugel ei võinud olla. Nupumees oli juba merel, kui tagakihutaja ähkides ja puhkides kaldale jõudis.
„Nikodemus, pojuke!“ jne., küsis vanapoiss jälle kõik endised küsimused otsast otsani. Viimane küsimus oli:
„Nikodemus, pojuke! Kas sina mu kuld- ja hõberiistad ära varastasid?“
„Mina jah, papake!“ anti vastuseks.
„Nikodemus, pojuke! Kas lubad veel tagasi tulla?“
„Ei, papake!“ kostis Nupumees ja ruttas silda mööda edasi.
Ehk küll vanapoiss varga kannul sõimas ja sajatas, siiski ei võinud ta teda kinni saada, sest et kõik nõiariistad Nupumehe käes olid.
Nupumees leidis halli habemega vanakese jälle merekaldalt, viskas raske kuld- ja hõbeasjade koti seljast, mille ta üksnes võimusõrmuse abil oli jõudnud ära kanda, ja istus siis maha väsinud jalgu puhkama. Juttu ajades kuulis ta nüüd vanamehe suust mõndagi, mis teda kohkuma pani.
Vanake ütles:
„Vennad vihkavad sind ja püüavad sulle igal viisil otsa teha, kui sa nende peetud kurjale nõule ette ei jõua. Nad kihutavad kuningat sulle niisugust tööd andma, mille juures sa hõlpsasti surma võid leida. Kui sa täna õhtul rikka koormaga kuninga ette astud, saab ta sinu vastu lahke olema. Siis palu endale armupalgaks, et kuninga-
72
