Lehekülg:ENSV ÜVT 1968, 35.djvu/11

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
Nr. 35
Art. 249
– 433 –

Kui allasutuse otsus kontrolliva ja kõrgemalseisva organi otsusega muudetakse või tühistatakse, näidatakse vastuses ära kä see seaduslik alus, mille põhjal eelnev otsus tühistati, ühtlasi kohustatakse allasutust tegema sellest muudatusest tulenevad järeldused. Allasutus on kohustatud viivitamatult ja ilma kodaniku erilise avalduseta tema õigusliku seisundi taastama ja võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud tehtud eksituse parandamiseks.


7. Ettepanekute, avalduste ja kaebuste lahendamise üldistamine ja analüüs

Nõukogude aparaadi töö parandamise ning kodanike avalduste ja kaebuste vähendamise huvides on suur tähtsus nende põhjuste tundmaõppimisel, mis sundisid kodanikku üht või teist avaldust või kaebust kirjutama.

Sel eesmärgil organiseeritakse Eesti NSV ministeeriumides, keskasutustes, rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade täitevkomiteedes kodanike ettepanekute, avalduste ja kaebuste lahendamise üldistamine ja analüüsimine, mis võimaldaks kindlaks teha, millal ja millistes küsimustes esineb massiliselt kaebusi, millistes küsimustes ja missugustes asutustes tuleb kõige sagedamini ette seaduserikkumisi. Samuti on kõrgemalseisvad organeil oluline teada, kui palju saabunud ettepanekutest, avaldustest ja kaebustest oleks tulnud sisuliselt lahendada antud süsteemi allasutustel või kohalikel nõukogude haldus- ja kohtuorganite!.

Selleks on vaja teatud ajavahemikul kontrollida ja analüüsida olukorda ettepanekute, avalduste ja kaebuste saabumise ja lahendamise alal ning kindlaks teha:

1) kaebuste üldarv nii sisu liigituse kui ka territoriaalse jaotuse, rahvamajandusharude ja sotsiaalkultuuriliste asutuste järgi;

2) kui palju oli iga liigi hulgas kaebusi kodanike õiguste kitsenduste ja sotsialistliku seaduslikkuse rikkumise kohta;

3) kui palju oli üksikute liikide hulgas selliseid ettepanekuid, avaldusi ja kaebusi, mida oleksid pidanud lahendama vastavad allasutused, kelle otseseks ülesandeks on antud küsimustega tegelemine;

4) kui palju oli antud ajavahemikul avaldusi ja kaebusi, mille põhjustajaks oli kodaniku teadmatus seaduse olemasolu suhtes; seadusesätete halb seletamine asutuses; bürokraatlik-lormaalne suhtumine tema õiguste ja vajaduste rahuldamisse jne.;

5) nende avalduste ja kaebuste arvu, milliste suhtes kõrgemalseisev organ muutis või tühistas allasutuse eksliku otsuse.

Nende andmete analüüsimine võimaldab juhtival ja kontrollival asutusel:

1) saada selge ettekujutuse ettepanekute, avalduste ja kaebuste tekkimise põhjustest antud süsteemi üksikutes lülides;

2) kindlaks määrata, missuguses majandusharus, süsteemis, millises linnas või rajoonis on vaja esmajärjekorras rakendada abinõusid kodanike ettepanekute, avalduste ja kaebuste lahendamise töö parandamiseks ja vastava kaadri tugevdamiseks;